Imetamine pärast maovähendusoperatsiooni - Kaalukirurgia Keskus

Anni Laas & Maarja Lember 

Rinnaga toitmisel on mitmeid eeliseid nii lapsele kui ka emale. Seega on imetamine  soovituslik ka naistele, kes on eelnevalt läbinud maovähendusoperatsiooni. Imetamise ajal on oluline, et ema toidusedel oleks tervislik ja mitmekesine. Mitmekülgne toitumine aitab tagada vajalikud toitained lapse kasvamiseks ja arenguks ning ennetada toitainete puuduse teket nii lapsel kui ka emal. 

Lastearstid peavad vajalikuks esimese 6 kuu jooksul last toita ainult rinnaga. Soovitavalt võiks imetamine kokku kesta vähemalt lapse esimese eluaasta lõpuni. Esimese kahe eluaasta jooksul on lapse kasvamine ja areng kiireim ja vajalik on regulaarne kasvu ning arengu monitoorimine perearsti juures. Kindlasti tuleb teavitada oma perearsti rasedusele eelnenud maovähendusoperatsioonist, kuna sellega seoses võib olla vajalik lapse tavapärasest sagedasem monitooring, et varakult tuvastada lapse mahajäämus kasvamises ja/või toitainete vaegused. 

Põhitoitainete soovitused

Imetamine tõstab ema päevase toiduenergia vajadust 300-500 kilokalori (kcal) võrra. Keskmiselt peaks päevane toiduenergia tarbimine olema 1800 kuni 2200 kcal. Liiga madal energiasisaldus toidust, see on alla 1500 kcal, võib vähendada toodetud rinnapiima kogust.

Päevane valgu vajadus imetamise ajal on 60-70 grammi vahel. Oluline on päeva jooksul tagada regulaarne söömismuster (4-6 väikest einet) ja võimalusel peaks iga eine sisaldama valguallikat. Head valguallikad on tailihad, rasvane kala ja vähendatud rasvasisaldusega piimatooted. Igapäevaselt on vajalik tarbida kolm portsjonit piimatooteid, et tagada rinnapiima piisav kaltsiumi varu lapse luude ja hammaste arenguks. Imetavad emad peaksid sööma 2-3 nädalas sööma kala. Rasvane kala sisaldab oomega-3 rasvhappeid, mis on vajalikud lapse aju arenguks. Madala elavhõbeda sisaldusega rasvased kalad on lõhe, sardiin, heeringas, magevees kasvatatud forell ja Atlandi makrell. Teised head oomega-3 rasvhapete allikad on kreeka pähklid, linaseemned ja chia seemned ning nendest valmistatud õlid.  

Süsivesikute allikatena võiks eelistada köögivilju, puuvilju ja täisteratooteid, sest need sisaldavad mitmeid olulisi vitamiine ja mineraalaineid. Piirama peaks lisatud suhkrute tarbimist, sest suhkrurikkad toidud on sageli madala vitamiinide ja mineraalainete sisaldusega, aga kõrge energiasisaldusega ning liigsete kalorite tarbimine võib pärssida normaalset rasedusjärgset kaalulangust. 

Vedeliku vajadus  

Imetav ema peaks jooma 1800-2300 ml vedelikku päevas. Need vedelikud võivad olla  vesi, lahjendatud mahlad, taimeteed, aga soovitavalt mitte kohv. Kofeiini sisaldavate jookide (nt kohvi, musta tee, koola- ja energiajookide) tarbimine võivad muuta lapse rahutuks või kergesti ärrituvaks.  

Vitamiinide ja mineraalainete vajadus

Maovähendusoperatsioon, eelkõige maost möödajuhtiv operatsioon ehk bypass, mõjutab vitamiinide ja mineraalainete imendumist, seega on emadel suurem risk toitainete vaeguste tekkeks. Tähelepanu tuleks pöörata rauale, B12-vitamiinile, kaltsiumile, folaadile, tsingile, D-vitamiinile ja valgule. Imetamise ajal on soovituslik iga kolme kuu tagant teha vereanalüüs, et hinnata vitamiinide ja mineraalainete omastamist toidust. Eriti oluline on hinnata B12-vitamiini, raua ja D-vitamiini väärtuseid.

Raseduse ja imetamise ajal on aneemia esinemine sage. Ema rauavaegusaneemiat on seostatud imiku kehvema füüsilise ja emotsionaalse arenguga ning emal suurenenud sünnitusjärgse depressiooni riskiga. 

Enim on uuritud ja kardetud maovähendusoperatsiooni järgsete emade lastel B12-vitamiini puudust. Hea toitumusega emale sündinud ajalisel imikul on piisavalt B12-vitamiini varusid, et tagada lapse kasvava organismi vajadus esimeseks kaheksaks elukuuks. Kui emal endal on B12 vitamiini vaegus, siis lapse lootena talletatud varud on väiksemad, ning samuti ei ole rinnapiima B12-vitamiini sisaldus piisav, et tõsta lapse organismis B12-vitamiini taset. Imikutel võivad tekkida B12-vitamiini puudusest põhjustatud kliinilised haigustunnused enne, kui imetaval emal endal. B12-vitamiini vaeguse sümptomid imikutel on oksendamine, loidus, kasvupeetus, hüpotoonia (madal lihastoonus) ja hilinenud arengu tähiste saavutamine. Vitamiin B12 puudulikkus võib imikul tekkida 2-6 kuuselt, kuid ei pruugi olla kliiniliselt märgatav enne 6-12 kuuseks saamist.

Ennetamaks võimalikke toitainete vaegustega seonduvaid probleeme ja tagamaks rinnapiima optimaalne toitaineväärtuslikkus, peaks imetav ema igapäevaselt tarbima järgnevaid lisandeid: 

●Multivitamiin: üks tootja poolne soovituslik doos kaks korda päevas. Eelistada võiks spetsiaalseid imetavatele naistele mõeldud multivitamiine. 

●Raud: 60-100 milligrammi (mg) raudfumaraati üle päeva

●Kaltsiumi: 1200-1500 mg kaltsiumtsitraati päevas, jagatuna 500-600 mg doosideks. Selleks, et tagada raua ja kaltsiumi piisav imendumine peab neid toidulisandeid võtma teineteisest eraldi.

●Vitamiin D: 3000-4000 toimeühikut (TÜ) D3-vitamiini päevas

●Vitamiin B12: 1000 mikrogrammi päevas suukaudselt või 1000 mikrogrammi lihasesisese süstina iga 3 kuu tagant.

Kui tarbite maovähendusoperatsiooni spetsiifilist toidulisandit, tuleb täpsustada enda bariaatriaõelt või toitumisterapeudilt, kas peaksite lisaks tarbima veel mõnda vitamiini või mineraalainet. 

Rinnapiim tagab esimese kuue elukuu jooksul kõik lapse toitainelised vajadused, välja arvatud D- ja K-vitamiin. K-vitamiini süsti saavad vastsündinud sünnitusmajas. D-vitamiini on vajalik lapsele juurde anda igapäevaselt 400 TÜ õlitilkadena. Preparaadi valikut täpsustage arsti või ämmaemandaga. 

Imetamine ja rasedusjärgne kaalulangus 

Maovähendusoperatsiooni läbinud naised on sageli mures, et neil võib olla raske kaotada rasedusega lisandunud kehakaalu. Imetamise ajal on siiski esmatähtis keskenduda mitmekesise ja tasakaalustatud toidusedeli tarbimisele ning mitte niivõrd kaalulangusele. Liigne toiduenergia piiramine ja järsk kaalulangus võib mõjutada rinnapiima tootmist ja/või põhjustada teisi laktatsioonihäireid. On näidatud, et kaalulangus 0.5 kilogrammi nädalas ei mõjuta rinnapiima koguseid. Lisaks eelpool mainitule võib laktatsioonihäireid põhjustada platsentatükkide jäämine emakasse, hilinenud imetamisega alustamine, harv imetamine, imiku imemis- ja neelamisraskused. Teatud juhtudel võib rinnapiima vähesuse põhjuseks olla polütsüstiliste munasarjade sündroom, insuliiniresistentsus või kilpnäärme talitushäired jm. Antud seisundite esinemisel konsulteerige oma perearsti või ämmaemandaga, et hinnata imetamise adekvaatsust. 

Nõuandeid edukaks imetamiseks

Õige imetamistehnika aitab tagada, et rinnaga toitmine on meeldiv ja et lapse tarbitav piimakogus on piisav. Oluline on lapse mugav asend imetamisel, võimalusel tekitatud nahk-naha kontakt emaga ja regulaarne rinnaga toitmine. Last peaks rinnaga toitma mitte harvemini kui 3-4 tunni tagant. Rinna masseerimine muudab pinges rinnad pehmemaks ja see lihtsustab lapsel rinna haaramist. Eelnevast kaalulangusest tingitud pikliku kujuga rindade puhul võib olla vajalik rinnaalune tugi, kas siis rullitud rätikute või patjade näol, sest see lihtsustab lapsel rinna haaramist. Imetamisprobleemide ja rinnapiima vähesuse kahtluse korral peaksid emad pöörduma imetamisnõustaja poole. 

Lõpetuseks

● Imetamine pärast maovähendusoperatsiooni on soovitatav ja kasulik.

● Imetamise ajal peab ema sööma 4-6 väikest einet päevas. Iga eine peaks sisaldama valguallikat, köögivilju ja täisteratooteid. 

● Liigne toiduenergia piiramine, alla 1500 kcal, võib vähendada rinnapiima tootmist.

● Oluline on teavitada oma perearsti rasedusele eelnenud maovähendusoperatsioonist, kuna vajalik võib olla lapse tavapärasest sagedasem monitooring, et varakult tuvastada mahajäämus kasvamises ja/või toitainete vaegused.

● Lisaks tervislikule toitumisele peaksid emad igapäevaselt tarbima vitamiinide ja mineraalainete lisandeid, et tagada toitaineväärtuslik rinnapiim.  

● Imetamise ajal on soovituslik iga kolme kuu tagant teha vereanalüüs, et hinnata vitamiinide ja mineraalainete omastamist toidust.

Allikad:

Slater, C., et al. (2017). Nutrition in Pregnancy Following Bariatric Surgery. Nutrients. doi:10.3390/nu9121338

Harreiter, J., et al. (2018). Management of Pregnant Women after Bariatric Surgery. Journal of Obesity. doi: 10.1155/2018/4587064