Loe täpsemalt, mida maovähendusoperatsiooni pakett sisaldab siit.
Tutvu üldkirurgia operatsioonieelsete juhistega siit.
Tutvu üldkirurgia operatsioonijärgsete juhistega siit.
Telefon:
Mini-bypass operatsioon sobib patsientidele, kelle kehamassiindeks on kõrgem kui 35kg/m2. Kaalulangus on vähemalt sama hea või suurem kui tavapärase maost möödajuhtiva ehk bypass operatsiooni korral (70-80% ülekaalust), kuid seda väiksema kõrvaltoimete ja tüsistuste riskiga. Võrreldes tavalise bypass operatsiooniga tehakse 1 sooleühendus ehk anastomoos vähem ning sellega väheneb tüsistuste, nagu näiteks seesmiste songade tekkerisk. Endise anatoomia taastamine on võimalik. Ebapiisava kaalulanguse korral on võimalik pikema peensooleosa väljalülitamine. Operatsioon teostatakse laparoskoopiliselt ehk lukuaugukirurgia teel nagu kõik teised maovähendusoperatsioonid.
Operatsiooni käigus moodustatakse mao väikesest kõverikust 15-20cm pikkune ja u. 50 ml mahuga torukujuline uus magu. Seejärel otsitakse üles peensoole algusosa ja mõõdetakse välja sellest 150-200cm kaugemal asuv peensooleling, mis ühendatakse uue väikese maoga. Operatsiooni tulemusena liigub allaneelatud toit läbi maotoru otse peensoolde jättes vahele suure mao, kaksteistsõrmiksoole ja peensoole algusosa 150-200 cm. Peensoole keskmine pikkus on 600cm, mini-bypassi järgselt jääb sellest toidu jaoks läbitavaks 400-450cm.
Kaalulangus saavutatakse mitme teguri koosmõjul:
Oluline! Kõigi maovähendusoperatsioonide pikaaegse tulemuslikkuse eelduseks on muutused patsiendi elustiilis, eeskätt toitumis – ja liikumisharjumustes.
Mini-bypass operatsiooni pikaajalise (rohkem kui 5 aastat) tulemuslikkuse osas on tehtud ja avaldatud mitmeid uuringuid. Kaalulanguse suurust väljendatakse neis ülekaalu kaotuse protsendina (Excess body weight loss %). See näitab, mitu protsenti oma liigsest kaalust operatsioonijärgselt kaotatakse.
2 aastat peale operatsiooni on kaalulangus 75-85% ülekaalust. Rohkem kui 5 aastat peale operatsiooni on kaalulangus erinevate uuringute põhjal 70-75% ülekaalust.
Oluline! Kaalulangus mini-bypass operatsiooni järgselt on vähemalt sama hea kui tavapärase bypass operatsiooni korral, kõrgema kehamassi indeksiga ja patsientidel isegi suurem. Seejuures on kaalu taastõusu risk väiksem.
Paljud rasvumisega seotud haigused nagu uneapnoe, teise tüübi diabeet, liigeshaigused, kõrgvererõhutõbi või polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) leevenduvad või kaovad mini-bypass operatsiooni järgselt.
Varajased:
Kõige enam esinev (tõenäosus 1%) varajane komplikatsioon on operatsioonijärgne veritsus. Tavaliselt ei ole verejooks peatub ise ega vaja sekkumist ega vereülekannet.
Teised varajased komplikatsioonid (esinemise tõenäosus 0,5%) võivad olla kõhukelmepõletik ehk peritoniit, süvaveenide ja kopsuarteri tromb, südamelihase infarkt, kopsupõletik. mädakogumikud kõhuõõnes, haavainfektsioonid.
90% tõsistest tüsistustest avaldub 48 tunni jooksul, mil patsient on endiselt haiglas. Tõsised on sellised tüsistused, mis vajavad erakorralist kordusoperatsiooni või mõnda muud sekkumist, nagu vereülekanne või pikemat kui nädalast haiglaravi.
Hilised:
Sisemise songa risk (1/500), mis on oluliselt madalam kui tavapärase bypass operatsiooni puhul, kus see on 2/100.
Liited – Iga kõhuõõne sisene operatsioon võib kaasa tuua liiteid, mis võivad mõnikord põhjustada soole keerdumist või pitsumist.
Reflukshaigus
Dumping sündroom
Vitmaiinide ja mineraalainete imendumisprobleemid
Alatoitumuse risk
Hiljutises metaanalüüsis (Int J Surg 2018 AUG; 7-14), milles võrreldi omavahel mini ja standard bypass’i leiti, et mini bypass operatsiooni on tehniliselt lihtsam teostada, kuid võimaldab suuremat pikaajalist kaalulangust ning veresuhkru kontrolli. Varajaste ega hilistüsistuste osas erinevusi ei olnud.
Samad autorid võrdlesid teises metaanalüüsis (Medicine (Baltimore) 2017 Dec;96(50)) omavahel sleeve ja mini bypass operatsioonide tulemuslikkust ning jõudsid järeldusele, et mini bypass operatsioon võimaldab suuremat pikaajalist kaalulangust, paremat veresuhkru, vererõhu ning uneapnoe kontrolli, põhjustab vähem tüsistusi nagu õmblusjoone leke või kõrvetised. Samuti seostus mini bypass oluliselt väiksema hilisema kordusoperatsiooni vajadusega.
Kolmas metaanalüüs (Clin Obes. 2018 Jun;8:(3):159-169) võrdles omavahel mini ja standard bypass’i. Autorid järeldasid, et mini bypass võimaldas suuremat kaalulangust koos parema veresuhkru kontrolliga II tüübi diabeetikutel. Tüsistuste risk oli võrdne, välja arvatud soolesulguse risk, mis oli kõrgem standard bypass´i – ja vaegtoitumuse risk, mis oli kõrgem mini bypass’i järgselt (0,71%).
Varajased:
Kõige enam esinev (tõenäosus 1%) varajane komplikatsioon on operatsioonijärgne veritsus. Tavaliselt ei ole verejooks peatub ise ega vaja sekkumist ega vereülekannet.
Teised varajased komplikatsioonid (esinemise tõenäosus 0,5%) võivad olla kõhukelmepõletik ehk peritoniit, süvaveenide ja kopsuarteri tromb, südamelihase infarkt, kopsupõletik. mädakogumikud kõhuõõnes, haavainfektsioonid.
90% tõsistest tüsistustest avaldub 48 tunni jooksul, mil patsient on endiselt haiglas. Tõsised on sellised tüsistused, mis vajavad erakorralist kordusoperatsiooni või mõnda muud sekkumist, nagu vereülekanne või pikemat kui nädalast haiglaravi.
Hilised:
Sisemise songa risk (1/500), mis on oluliselt madalam kui tavapärase bypass operatsiooni puhul, kus see on 2/100.
Liited – Iga kõhuõõne sisene operatsioon võib kaasa tuua liiteid, mis võivad mõnikord põhjustada soole keerdumist või pitsumist.
Reflukshaigus
Dumping sündroom
Vitmaiinide ja mineraalainete imendumisprobleemid
Alatoitumuse risk
Hiljutises metaanalüüsis (Int J Surg 2018 AUG; 7-14), milles võrreldi omavahel mini ja standard bypass’i leiti, et mini bypass operatsiooni on tehniliselt lihtsam teostada, kuid võimaldab suuremat pikaajalist kaalulangust ning veresuhkru kontrolli. Varajaste ega hilistüsistuste osas erinevusi ei olnud.
Samad autorid võrdlesid teises metaanalüüsis (Medicine (Baltimore) 2017 Dec;96(50)) omavahel sleeve ja mini bypass operatsioonide tulemuslikkust ning jõudsid järeldusele, et mini bypass operatsioon võimaldab suuremat pikaajalist kaalulangust, paremat veresuhkru, vererõhu ning uneapnoe kontrolli, põhjustab vähem tüsistusi nagu õmblusjoone leke või kõrvetised. Samuti seostus mini bypass oluliselt väiksema hilisema kordusoperatsiooni vajadusega.
Kolmas metaanalüüs (Clin Obes. 2018 Jun;8:(3):159-169) võrdles omavahel mini ja standard bypass’i. Autorid järeldasid, et mini bypass võimaldas suuremat kaalulangust koos parema veresuhkru kontrolliga II tüübi diabeetikutel. Tüsistuste risk oli võrdne, välja arvatud soolesulguse risk, mis oli kõrgem standard bypass´i – ja vaegtoitumuse risk, mis oli kõrgem mini bypass’i järgselt (0,71%).
Aeg, mil mini bypass operatsiooni käsitleti standard bypass operatsiooni kõrval kui uut või eksperimentaalset on möödas. Mini bypass’iga seotud kartused ja hirmud nagu sagedasemad kõrvetised ning sapirefluksiga seotud maovähi riski tõus ei ole suurtes ja pikaajalistes uuringutes kinnitust leidnud. Pigem võib väita vastupidist: kaalulangus, veresuhkru ja vererasvade kontroll on selle operatsiooni korral parem, samuti esineb teatud kõrvaltoimeid nagu maohaavandid, soolesulgused ja kõhuvalu episoodid vähem kui standard bypass’i korral.
Kaalukirurgia Keskus lähtub mini bypass’i soovitamisel IFSO* konsensusest: operatsiooni võib kaaluda patsientidel kehamassi indeksiga 30-40kg/m2 kui tegu on kõrge riskiga rasvumisega ning patsientidel kehamassi indeksiga alates 40kg/m2 sõltumata kaasuvatest haigustest ja metaboolsetest seisunditest.
*IFSO – International Federation for the Surgery of Obesity and Metabolic Disorders
Ja küsi rohkem informatsiooni
