fbpx

Jagame tähelepanekut ühest lõksust, millesse patsiendid vahel satuvad ja mis võib viia uue kaalutõusuni. Lisatud on psühholoog Margit Hobolaineni soovitused.

Kaalulanguse järgselt võib tekkida periood, mil olenemata sellest, mida ja kuidas süüakse, kaalutõusu ei järgne. See viib olukorrani, kus tekib suurem vabadus toiduvalikutega. Menüüsse hakkavad vaikselt uuesti lisanduma kiired süsivesikud ning vähenema valgu osakaal, tekivad õhtused näksimised, jäävad vahele päevased söögikorrad ja vee joomine väheneb. Sellele võib omakorda järgneda toiduportsjonite suurenemine, kuna tasakaalust väljas toit ei tekita küllastustunnet ja seda kompenseeritakse toidu koguse suurendamisega. Sellised valikud aga ei toeta saavutatud kaalu pikaajalist püsimajäämist.

Mida kaugemale õigetest toitumisharjumustest minna, seda raskem on rajale uuesti tagasi saada. Varem või hiljem võidakse sellises olukorras jõuda uue kaalutõusuni.

Miks võib lõksu langeda?

  • Raskused tajumisel, mil kõht on täis
  • Ununenud toitumissoovitused
  • Lähedaste toitumismustrid
  • Kiire elutempo
  • Igapäevane stress
  • Probleemid raskete tunnetega toimetulekuks
  • Varasemad käsitlemata traumaatilised kogemused, mis mõjutavad igapäevast toimetulekut

Kuidas vältida vanade mustrite taaskordumist?

  1. Lihtsam on tegeleda ennetuse kui tagajärgedega. Kaalulangetus on juba toimunud ning vanade harjumuste muutmisel on pikk samm edasi astutud. On okei, et vahel kaldume teelt kõrvale ja ilmnevad käitumismustrid, mida tegelikult tahaks unustada. Teadvusta endale, et õiged söömis- ja joomisharjumused on võti pikaajaliseks tulemuste säilitamiseks. Kui sa kaotad need, tõuseb risk kaalutõusuks. Siinkohal võib läbi mõelda (või täitsa kirja panna), mis on Su eesmärgid kehakaalu ja tervislike eluviiside osas ning kas Sinu praegused toitumisharjumused mõjutavad nende saavutamist/hoidmist pigem positiivselt või negatiivselt. Sealt edasi saad juba mõelda, millised käitumisviisid võiksid jätkuda ja missugused neist asendada mõne muu tegevusega (nt õhtul TV ees näksimise asemel jalutamine, puzzle kokkupanemine jne).
  2. Mõistlik on üle vaadata enda tehtud varasemad märkmed või spetsialisti soovitused tervisliku toitumise kohta. Võib olla juhtunud, et toidukogused on nt päeva esimeses pooles liiga väikesed ning see põhjustab õhtust liigsöömist.
  3. Püüa aru saada, mis mõtted ja tunded võivad olla seotud sellega, et oled sattunud hea ja parema nautimise lõksu. Vahel tahame maitsvat toitu selleks, et mitte tunda raskeid emotsioone või mõelda häirivaid mõtteid, sest söök tekitab hetkekski naudingut ja aitab meil keerukas olukorras toime tulla. Siinkohal võib abiks olla nt päeviku pidamine, arutelu sõpradega/sarnase kogemusega inimestega, toetusgrupid.
  4. Raskete tunnete ja stressiga toimetulekuks on erinevaid võimalusi. Püüa leida tervislikke lahendusi, nt jalutamine, rääkimine, uued hobid jne
  5. Ära jää üksi. Oluline on oma tunnetest rääkimine lähedastega, aga vahel on teemasid, mida on lihtsam käsitleda oma bariaatriaõe või psühholoogiga. Spetsialistil on oskus märgata murekohti, mis teistel jäävad kahe silma vahele ning kasulikke kogemusi ja teadmisi, mida Sinuga jagada.

Kui hakkad teelt ära libisema, võta kohe ühendust oma bariaatriaõe või toitumisspetsialistiga, kes aitavad Sind tagasi järjele ja vajadusel soovitavad psühholoogi nõustamist.