Kommenteerib Eesti Bariaatrilise ja Metaboolse Kirurgia Seltsi juhataja Dr Ilmar Kaur
Kui palju 2025 aastal Eestis kaalukirurgilisi operatsioone tehti?
Eesti Bariaatrilise ja Metaboolse Kirurgia Selts (EBMKS) avaldas andmed 2025. aasta kaalukirurgiliste operatsioonide statistika kohta Eestis, mille kohaselt teostati Eesti raviasutustes kokku 936 kaalukirurgilist operatsiooni. Arv on mõnevõrra väiksem kui 2024. aastal (1059 operatsiooni). Tervisekassa poolt rahastatud operatsioonide arv: 423 ei ole 2024 aastaga (424) võrreldes muutunud. Operatsioonide koguarvu langus tuleneb väikesmast nõudlusest eramedistsiinis, mille taga on halvenenud majanduslik kindlustunne.
Millised on tavalisemad operatsioonimeetodid Eestis?
Valdavad operatsioonimeetodid 2025. aastal olid standard-bypass, (55%), mini-bypass (22%) ja sleeve (15%). Kordus- ehk revisioonoperatsioone kaalu taastõusu tõttu tehti 5% kõigist lõikustest, see arv on olnud stabiilne viimase 5-6 aasta jooksul. Hiljuti uue meetodina kasutusele võetud sleeve-bypass operatsioone teostati 2024 aastal a Eestis 34 ehk 3% operatsioonide koguarvust.
Kokku on Eestis aastatel 2004-2025 teostatud 12 427 kaalukirurgilist operatsiooni. Peamiseks meetodiks Eestis on on läbi aegade olnud standard-bypass. Kui aastatel 2017-2018 tehti sleeve operatsioone rohkem kui bypass operatsioone, siis 2019 ja 2020 aastal trend pöördus ning standard bypass koos mini bypass operatsioonidega moodustavad praeguseks pea 80% operatsioonide koguarvust.
Kus operatsioone tehakse?
Eestis tehti 2025a kaalukirurgilisi operatsioone 9 haiglas. Neist enim, 474 operatsiooni ehk 51% operatsioonide koguarvuste tehti 2025 a Kaalukirurgia Keskuses, järgnesid PERH 141, TÜK 102, ITK 92 ja LTKH 78 operatsiooniga aastas.
Kes kaalukirurgiliste operatsioonde eest maksab?
Kaalukirurgia on kättesaadav nii Tervisekassa poolt rahastatava kui täielikult patsiendi poolt makstava tervishoiuteenusena. 2025. aastal tasus Tervisekassa 423 operatsiooni (45% operatsioonide koguarvust) eest. Aasta varem, ehk 2024. a tasus Tervisekassa 40% operatsioonide eest.
Kui kaua on Eestis kaalukirurgilisi operatsioone tehtud?
Kaasaaegse ehk laparoskoopilise kaalukirurgiaga alustati Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kus 2004. aastal teostati esimene laparoskoopiline maopaela operatsioon ning 2005. aastal esimesed mao bypass – ja sleeve operatsioonid.
Kui 2005. aastal teostati Eestis kokku vaid 7 operatsiooni, siis järgnevatel aastatel sisenes kaalukirurgia kiire kasvu faasi. 2013. aastal teostati Eestis juba 677 operatsiooni.
Sealt edasi stabiliseerus operatsioonide arv stabiliseerus mõneks aastaks umbes 700-800 juures aastas. 2022a tõusis operatsioonide arv üle tuhande ning mullu opereeriti 936 patsienti.
Milline on kaalukirurgia meditsiiniline tase ja ohutus Eestis?
Kaalukirurgia ohutust ja kvaliteeti iseloomustavad operatsioonidega seotud suremus ja raskete tüsistuste sagedus. Perioperatiivne suremus perioodil 2004-2025 (12 427 operatsiooni) oli 0,06% ja raskeid tüsistusi, mis vajasid kordusoperatsiooni, esines 2025 aastal 10 ehk 1%. On väga hea meel tõdeda, et alates 2020 aastast ehk viimase kuue aasta (kokku 5906 operatsiooni sel perioodil) jooksul ei ole Eestis mitte ühtegi kaalukirurgilise operatsiooni järgsetest tüsistustest põhjustatud surmajuhtumit olnud. Me oskame oma patsiente turvaliselt ravida. Rahvusvahelises võrdluses saab Eesti kaalukirurgia kvaliteeti pidada väga heaks.
Kuidas mõjutavad uued kaalulangetusravimid kaalukirurgiat?
Semaglutiid on kaalulangetusravimina nüüdseks kasutusel olnud üle kolme aasta. Nõudlus kaalukirurgia järele on sel perioodil pigem tõusnud. Ravimid ja kirurgia ei konkureeri üksteisega, pigem on tegemist raviredeli või raviteekonna erinevate astmetega. Ravimite tulek normaliseerib rasvumise käsitluse haigusena, mitte iseloomuveana. Seetõttu on vähem ka kaalukirurgiaga seotud eelarvamusi ja ka kaalukirurgiat nähakse loomuliku sammuna peale muude raviviiside ammendumist.
Kokkuvõttes nendib Dr Kaur, et kaalukirurgia näol on Eestis tegu hästi välja kujunenud ja loomulikult areneva kirurgia valdkonnaga. Operatsioonide suhtarv elanikkonda on Eestis maailma kõrgeimate seas, institutsionaalne ja individuaalne kirurgiline kogemus on suur ning see võimaldab head ja stabiilset kirurgia kvaliteeti, mille üheks indikaatoriks on aasta-aastalt stabiilne patsientide ja operatsioonide arv.
