Kas ülekaal pärsib konkurentsivõimet tööturul? - Kaalukirurgia Keskus

Praegusel ajal on moes rääkida investeerimisest – kuidas paigutada oma raha selliselt, et see võimalikult palju tulu teeniks? Raha kasvatamine on kahtlemata oluline, kuid kõige suurema kasuteguriga on investeering tervisesse. 

Hea tervis võimaldab elada täisväärtuslikumalt ja kauem ning teisalt käib tugeva tervisega kaasas suurem töövõime, mille toel karjääris ja tööelus rohkem saavutada.

Ülekaal ja rasvumine mõjuvad negatiivselt nii terviseseisundile kui töövõimele. 

Näiteks kinnitavad mitmed uuringud, et ülekaalulistel inimestel on tööturul oluliselt keerulisem konkurentsis püsida. Osalt peitub põhjus eelarvamustes mis seostavad ülekaalulisuse laiskuse ja vähese enesekontrolliga. Samas peame tõdema, et uuringute põhjal rasvumine pärsibki inimeste töövõimet. Suurem on nii haigena tööl oldud kui haiguse tõttu töölt puudutud päevade arv, samuti on töötuse määr positiivses seoses kehamassi indeksiga. Kaalukirurgia Keskuse patsientidest 94% on vanuses 18-60 eluaastat ehk siis tööealised inimesed. Kuna kaalukirurgia on tõhusaim tõenduspõhine rasvumise ravimeetod, mille tulemused avalduvad kiiresti, saab just kaalukirurgia patsientide põhjal võimalikult täpselt analüüsida kaalukaotuse mõju inimese töövõimele.

Kehakaalu langetamine tõstab konkurentsivõimet

2016. aastal avaldatud USA-s läbiviidud uuring näitas, et kaalukirurgia järgselt vähenes patsientidel haiguspäevade ja haigena tööl viibitud päevade arv ligikaudu 30% võrra. Peamiselt on rasvunud töötajate haiguspäevad tingitud liigse kehakaaluga kaasas käivatest tervisehäiretest, aga pahatihti ka vaimse tervise probleemidest. Küllap mängivad psüühikahäirete tekkes rolli ka eelmainitud ülekaalulisusega seonduvad eelarvamused ning sellest tulenev diskrimineerimine töökohal.

Lisaks on uuringud nii USA-s kui ka Euroopas kinnitanud, et töövõime paranemise kõrval tõstab kaalulangus ka tööhõivet. USA-s 2018 aastal avaldatud uuringus näidati, et kui enne kaalukirurgiat ei töötanud  37% patsientidest, siis 30 kuud pärast operatsiooni oli töötute osakaal langenud 21%-ni. Aastatel 2010-2015 Prantsusmaal 238 tööealisel patsiendil  läbi viidud uuring näitas, et kui enne operatsiooni töötas neist 158, siis 2 aastat peale kaalukirurgiat 199 – statistiliselt oluline muutus suurema tööhõive suunas. Samas uuringus näidati, et operatsioonieelselt töötutel patsientidel õnnestus pärast kaalukirurgiat leida kolm korda suurema tõenäosusega uus töökoht võrreldes jätkuvalt rasvunud patsientidega kontrollgrupis.

Mõlema uuringu põhjal järeldasid autorid, et kaalulangetus parandas oluliselt rasvumise all kannatavate inimeste võimalusi tööjõuturul ning et kaalulangusest tulenevalt paranenud terviseseisundil on otsene ja tugev seos tõusnud tööhõivega.

Töörutiin aitab kaalulangust hoida

Kaalukirurgia on küll kõige tõhusam rasvumise raviviis, kuid ikkagi leidub patsiente, kes ei jää oma ravijärgse kaaluga rahule. Operatsiooni edukus sõltub suurel määral seda toetavast elustiilist ning siin on otsene seos töötamisega. Kui rasvumisest paranemine aitab inimesed tagasi tööle, siis tööl käimine aitab omakorda parandada ja hoida kaalulangust.

Nimelt kinnitas töötavate ja mittetöötavate kaalukirurgia patsientide operatsioonijärgset kehalist aktiivsust võrdlev uuring, et töötavad inimesed on kehaliselt aktiivsemad, mis omakorda suurendas kaalulangust. Töötavad patsiendid on liikuvamad, nende elustiil, päevarežiim ja toitumisharjumused soodustavad kaalulanguse püsimist. Oma roll on ka mittetöötavate patsientide kehvemal sotsiaalmajanduslikul seisundil. On hästi teada, et rasvumine ohustab enam madalama sissetulekuga inimesi ja nende operatsioonijärgse kaalutõusu risk on selle tõttu samuti kõrgem. Siit ka meie selgesõnaline soovitus oma patsientidele naasta tööle niipea kui võimalik, samuti innustame mittetöötavaid patsiente endale aktiivselt tööd otsima. Tööl ja kutsumusel on otsene mõju meie kehakaalule.

Esmajärjekorras tasub investeerida oma elukvaliteeti ja töövõimesse

Ülekaal ja rasvumine pole kaugeltki kitsalt meditsiinilised või esteetilised küsimused, vaid neil on otsene mõju nii indiviidi kui ühiskonna (meie kõigi) jõukusele. Langenud töövõime ja suurenenud tervishoiukulud on siin vaid mõnedeks märksõnadeks.

Seetõttu ongi oluline, et me ei tõrjuks ega märgistaks ülekaalulisi inimesi, kuid samas nii riigina, tööandjatena, kolleegidena ja sõpradena julgustaksime inimesi otsima kaaluprobleemidele lahendusi. Olgu selleks alati esmalt kaalulangust soodustav elustiil ning vajaduse ja sobivuse korral kirurgiline ravi. Rasvumine pole iseloomuviga vaid mitmepõhjuseline haigus, mille ravi lisab elule nii aastaid kui kvaliteeti.

“Olgu kuhi kulda vai mägi hõbedat, kui tervist ei ole, ei massa kõik midagi” (Eesti vanasõna)

Meelerahu saavutamiseks on finantskindlus kahtlemata oluline. Pole aga saladus, et kehv enesetunne ja vilets tervis ei lase rõõmu tunda ka kõige kadestamisväärsemast kontoseisust. Nagu vanasõnagi meelde tuletab on mõistlik esmajärjekorras investeerida ikkagi oma tervisesse. Sellega tagame pikema ja tervema elu, suurema töövõime, suurema sissetuleku ja parema elukvaliteedi. Kes soovib hilisemas elus täiel määral ja pikalt nautida tänase töö vilju, peab alustama oma tervisesse panustamist juba täna – olgu see kahjulikest harjumustest loobumine, kehakaalu langetamine või mõne muu tervisemure lahendamine, millega tegelemist seni pidevalt edasi lükatud.