Ülekaal on terviserisk. Millised on rasvumisega kaasnevad haigused? - Kaalukirurgia Keskus

Ülekaal ei ole lihtsalt kosmeetiline probleem vaid tõsine terviserisk, eriti juhul kui kaal järjepidevalt kasvab.

Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et ülekaaluga kaasnevad haigused viivad pea kõige sagedamini surmani. Rasvumist edestab surmapõhjustest vaid suitsetamine. Rasvumisest “süütumateks” osutuvad nakkushaigused, alkohol, tulekahjud, autoavariid, narkootikumid.

Rasvumine on krooniline haigus, mille sümptomid aja jooksul ainult süvenevad. Esimesel etapil koormab ülekaal luid ja liigeseid, põhjustab väsimust, toob kaasa muutusi hormoonides ja ainevahetuses ning tekitab kehas põletikulist seisundit. Kui sel etapil kaalu langetamisega mitte tegelda ja lasta kaalul kasvada suureneb oht haigestuda juba tõsisematesse haigustesse.

10 võimalikku terviseriski, mis rasvumisega kaasnevad

1. II tüübi diabeet

Rasvumine põhjustab muutusi hormoonides ja ainevahetuses. Need muutused mõjutavad insuliinile reageerivaid rakke ja viivad insuliinitundlikkuse vähenemiseni. Seda nimetatakse insuliiniresistentsuseks. Häire toob kaasa hüperinsulineemia , pre-diabeedi ja võib viia II tüüpi diabeedi tekkele. Samuti väheneb insuliini mõju lihastes ja maksas.

Aja jooksul võib diabeet põhjustada muid terviseprobleeme, nagu südamehaigused, närvikahjustused, insult, neeruhaigus ja nägemisprobleemid. Diabeedi puhul on risk haigestuda südamehaigustesse 2-4 korda kõrgem, kui ilma diabeedita patsientidel.

2. Kõrgvererõhutõbi

Kaalu kasvades vajab keha rakkude hapniku ja toitainetega varustamiseks rohkem verd, suurema hulga vere jõudmiseks iga keharakuni on vaja aga suuremat survet ehk rõhku. Lisaks mõjutab vererõhku rasvkoe poolt eritatav hormoon leptiin.

Ühest küljest on kõrgvererõhktõbi iseseisev haigus, aga teisest küljest soodustab teiste südame-veresoonkonnahaiguste kujunemise tõenäosust. Kõrge vererõhk on üks peamine riskitegur  südame rütmihäirete, südamepuudulikkuse, infarkti ja insuldi tekkeks.

3. Südamehaigused ja insuldid

Südame- ja veresoonkonnahaigused on terves maailmas suremuse põhjuste hulgas esikohal. Riskifaktorid nii südamehaiguste kui insuldi puhul on samad – kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase ja kõrge veresuhkur – ülekaal on täiendavaks riskifaktoriks, kuna ülekaalu puhul tekivad need tervisehädad mitu korda suurema tõenäosusega kui normaalkaalu puhul.

4. Uneapnoe – uneaegne hingamisseiskus ehk unelämbustõbi

Rasvumine põhjustab diafragma, kopsude ja rindkere õõnsuse mehaanilist kokkusurumist. Lisaks vähendab liigne rasv hingamisteede võimet laieneda ja venida ning suurendab lihaste lõtvust. See kõik muudab kopsumahu väiksemaks ja hingamise raskemaks. Hingamisraskus süveneb veelgi lamava asendi korral, mil kõhukoopa organid suruvad rindkere organitele.

Uneapnoega inimesed haigestuvad sagedamini ajuinsulti ja südameinfarkti, neil esinevad sagedamini südame rütmihäired, samuti on nad sagedamini ohustatud uneaegsest äkksurmast.

5. Maksakahjustus

Ülekaalu kasvades maks rasvub, see võib maksa kahjustada või põhjustada armkoe kasvu, mida nimetatakse tsirroosiks. Rasvumise, insuliiniresistentsuse ja rasvmaksa vahel on erakordselt tugev seos. Rasvunutel esineb kuni viisteist korda sagedamini rasvmaksa. Isegi ilma diabeedita on insuliiniresistentsetel maksas rasva tase kõrgem.

Ainus viis haiguse tagasipöördumiseks või sellega toimetulemiseks on kehakaalu langetamine, kehaline koormus ja alkoholi tarvitamise vältimine.

6. Teatud tüüpi vähivormid

Rasvumise ja vähi seos ei ole nii selge kui teiste haiguste, näiteks südamehaiguste ja insuldi korral. Siiski võib rasvumine suurendada teatud vähivormide tekke riski. Näiteks esineb ülekaalulistel naistel normkaalulistest enam menopausijärgset rinna- ja emakavähki. Meestel võivad liigsed kilod põhjustada eesnäärme- ja pärasoolevähki.

7. Viljatuse ja rasedusprobleemid

Ülekaal mõjutab nii rasedust, sünnitust kui ka vahetut sünnitusjärgset aega.

Ülekaalulistel rasedatel on palju enam probleeme kogu raseduseajal. Rasedusaegseteks suurimateks riskideks on preeklampsia, rasedusaegne diabeet ja vererõhu tõus. Ülekaalulistel emadel on suurem risk, et sünnituse juures on vaja kasutada abivahendeid või erakorralist keisrit, samuti on suurenenud tromboosioht.

Rasvumise ja viljatuse vahel on samuti tugev seos. Laste saamis sooviga seoses tasub oma kaalule mõelda juba varakult, kuna rasvumine on üks oluline naisepoolse viljatuse põhjus.

8. Suurem risk COVID-19 tüsistuste tekkeks.

Maailma Rasvumisföderatsioon (World Obesity Federation) on välja andnud rasvumist ja COVID-19 käsitleva avalduse (1), milles väidetakse, et rasvumisega seotud seisundid näivad halvendavat ka COVID-19 mõju. Haiguste kontrolli ja ennetamise keskused tõdevad, et südamehaiguste ja diabeediga inimestel on suurem risk COVID-19 tüsistuste tekkeks.

Lisaks on rasvunud inimeste, kes haigestuvad ja vajavad intensiivravi, ravi suurem väljakutse haigla personalile, kuna rasvumisega patsiente on keerulisem intubeerida, diagnostiliste kujutiste saamine võib osutuda keerukamaks (kuna pildimasinatel on kaalupiirangud), õenduspersonalil on raskem suure kaaluga patsiente tõsta, transportida ja muuta nende asendit intensiivravis.
(1) https://www.worldobesity.org/news/statement-coronavirus-covid-19-obesity

9. Liigesekahjustused (osteoartroos)

Keha lisaraskus avaldab survet liigestele, põhjustades valu ja jäikust. Eriti ohustatud on põlveliigesed. Iga kehakaalu lisakilogramm suurendab põlveliigeste koormust nelja ja puusaliigeste koormust kuue kilogrammi võrra.

Uuringud on näidanud, et liigne keha rasvkude toodab ühendeid, mis põhjustavad liigesekahjustust. Seetõttu on ülekaalulisusel osteoartroosi tekkes mitte ainult mehhaaniline, vaid ka süsteemne roll.  Liigne kaal mõjub hävitavalt ka perifeersele närvisüsteemile, põhjustades närvipõletikke, radikuliiti jms.

10. Negatiivne mõju vaimsele tervisele.

Ebaõnnestunud kaalulangetamiskatsed, ümbritsevate suhtumine ja muud tegurid põhjustavad närvisüsteemi häireid, mis väljenduvad neuroosides, unetuses, ärevuses, depressioonis, vihahoogudes jne.

Mis on lahendus kuidas oma terviseriske vähendada?

Rasvumine ei tähenda, et ülaltoodud terviseprobleemid kindlasti tekivad, aga ülekaalu vähendamine kindlasti vähendab terviseprobleemide tekke riski.

Kui olete ülekaaluline (liigset kaalu paarkümmend kilo ja rohkem), siis aitab juba isegi tagasihoidlik  kehakaalulangus (5% kehakaalust) ülaltoodud terviseriske vähendada.

Kaalulangust saavutada ei ole raske, paljud tulevad sellega edukalt toime, väljakutseks on kaalu säilitamine. Edukaks kaalulanguseks dieedist üksi ei piisa, muuta tuleb ka suhtumist. Esimene samm on reaalsete ootuste kujundamine. Uued toitumisharjumused ja suurem füüsiline aktiivsus peavad saama elu osaks, need ei saa olla ajutised meetmed.

Kõigi jaoks ei pruugi tervisliku kehakaalu saavutamiseks ainuüksi dieet ja füüsiline koormus olla piisavad. Kui kaalu on tervise huvides vaja kiiresti ja tõhusalt langetada, tasub oma arstiga nõu pidada.

Kui kehamassiindeks on suurem kui 30, võib kaaluda ka maovähendusoperatsiooni, mis tagab suure ja püsiva kaalulanguse.

Mida maovähendusoperatsioon endast kujutab?

Sõna maovähendus on mõnevõrra ebatäpne, sest operatsiooni eesmärk on vähendada söögiisu ja näljatunnet, teha patsient vähem näljaseks. Kuidas see saavutatakse? Muutes kirurgiliselt mao ja peensoole anatoomiat väheneb näiteks näljahormoon greliini eritus, muutub jämesoole mikroobide liigiline koosseis, reguleeritakse ümber soole ja aju omavaheline suhtlus ja nii edasi. Kõik need mehhanismis mõjutavad ainevahetust, söömiskäitumist ja läbi selle kehakaalu.

Millised on maovähendusoperatsiooni tulemused?

Teadusuuringud näitavad, et mitte-kirurgiliste meetoditega (dieet ja kehaline koormus) on keskmiseks pikaajaliseks kaalulanguseks 5-6% kehakaalust, lisades kaalulangust soodustavad ravimid võib see olla 7-9%. Kirurgilise raviga kaotatakse pikaajaliselt 25%-30% kehakaalust.

Uuringuid Kaalukirurgia pikaajalise efektiivsuse kohta on avaldatud palju. Näiteks 87 üksikuuringut hõlmavas ülevaates leiti, et 10 aastat peale maost möödajuhtivat operatsiooni olid patsiendid võrreldes operatsioonieelse kaaluga keskmiselt  28% kergemad. Vaid 3,4% patsientidest oli 10 a möödudes kaalus taas sedavõrd juurde võtnud, et nende kehakaal mahtus  ±5 % sisse operatsioonieelsest kehakaalust.

Millised on kaalukirurgia positiivsed mõjud tervisele?

  1. Elukvaliteet paraneb 95% patsientidest
  2. Südamehaiguste risk tulevikus väheneb 82%
  3. Vererõhk normaliseerub 80% tõenäosusega
  4. Metaboolne sündroom kaob 80% tõenäosusega
  5. Uneapnoe paraneb 85% tõenäosusega
  6. II tüübi diabeedi puhul normaliseerub veresuhkur peale operatsiooni ilma ravimiteta 75-80% patsientidest, ülejäänutel väheneb ravivajadus.
  7. Depressioon väheneb 55% patsientidest
  8. Kolesteroolitase langeb 63% tõenäosusega
  9. Kõrvetised ehk reflukshaigus peale bypass operatsiooni kaob
  10. Migreenid vähenevad või lõppevad 57% tõenä
  11. Alkoholi-sõltumatu maksa steatoos ehk rasvmaks pareneb 90% juhtudest
  12. PCOS sümptomid vähenevad ja menstruaaltsükkel korrapärastub 78% juhtudel
  13. Viljatuse puhul rasestumisvõimalused paranevad oluliselt nii naistel kui ka meestel
  14. Ortopeedilised probleemid vähenevad

Loe maovähendusoperatsiooni kohta rohkem siit ja uuri, kas maovähendusoperatsioon võiks olla lahendus Sinu jaoks!

 

Võta Ühendust

Ja küsi rohkem informatsiooni