Antibiootikumide manustamine võib muuta ülekaaluliseks - Kaalukirurgia Keskus

Antibiootikumide manustamine võib mõjutada soolestiku bakterite populatsiooni

Sandra Aamodti raamat „Miks dieeditamine teeb meid paksuks“ käsitleb uudses võtmes antibiootikumide ja kehakaalu vahelist seost. Inimese soolestikus on kümneid triljoneid baktereid. Me elame nende bakteritega, sest vajame neid toidu seedimiseks. Bakterite mitmekesisust võib aga oluliselt mõjutada antibiootikumiravi, mis mitte ainult ei tapa teatud baktereid, vaid ka soodustab mõningaid liike võrreldes teistega.

Eksperimendina manustasid teadlased hiirtele sünnist saati väikese annuse antibiootikume ning selle tulemusena oli hiirte soolestikus rohkem firmicutese ja vähem bacteroidetese (sarnast mustrit on seostatud ka ülekaalulisusega). Lisaks oli nimetatud hiirtel enam rasvkudet kui antibiootikume mitte manustanud hiirtel. Kui teadlased andsid imikueas hiirtele väikese koguse antibiootikume, siis kuigi nende soolestiku bakterite populatsioon tasapisi normaliseerus, siis olid nad siiski võrreldes kontrollgrupiga noorukieas enam rasvunud ja põdesid enam ainevahetuse probleeme (nt rasva kogunemine kõhus ja maksas). Eriti tundlikud oli isased hiired, kes olid ilmselgelt vastuvõtlikumad toitumisega põhjustatud rasvumisele.

Sarnane seos võib esineda ka inimestel. Näiteks vaadeldi ühe Kanadas läbi viidud uuringu käigus 12. aastaseid lapsi ning leiti, et lastest, kellele imikueas ei manustatud antibiootikume, olid ülekaalulised või rasvunud 18,2%, ning lastest, kellele manustati imikueas antibiootikume, olid ülekaalulised või rasvunud 32,4%. Sama uuringu käigus leiti, et kirjeldatud antibiootikumidega seotud kõrgem risk puudutab vaid poisslapsi. Sarnane uuring on läbi viidud ka Taanis ning jõuti samade järeldusteni. Lisaks leiti aga, et kui lapse ema oli ülekaaluline, siis mõjus imikueas antibiootikumide manustamine hilisemale ülekaalulisusele ja rasvumisele pidurdavalt. Seega võib järeldada, et antibiootikumide mõju on väga sõltuv olemasolevast bakterite populatsioonist.

Kindlalt võib aga väita, et imikueas antibiootikumide manustamine on ohtlike tagajärgedega, sest võib mõjutada soolestiku populatsiooni väga etteaimamatult ja pikaaegselt. Laiemas plaanis aga tasuks alati järgi mõelda ennem, kui süüdistame inimesi nende ülekaalulisuses, sest meie soolestiku bakterite populatsioon mõjutab suuresti meie kehakaalu, samas kui keegi ei oma veel arusaama, kuidas seda populatsiooni mõjutada või muuta.

Miks me vajame soolestiku baktereid?

Inimese soolestikus on kümneid triljoneid baktereid. Me elame nende bakteritega, sest vajame neid toidu seedimiseks. Bakterid aitavad toidust eraldada palju rohkem energiat kui meie seedeensüümid seda teha suudaks.

Ühe uuringu käigus aretasid teadlased soolestiku bakteritest priid hiired. Sellised hiired sõid 29% rohkem toitu, kuid neil oli 42% vähem keharasva võrreldes normaalselt aretatud hiirtega. Rohkem söömine ja vähem kaalumine võib küll olla paljude inimeste unistus, kuid reaalsuses oleme peaaegu kogu inimkonna ajaloo elanud toidupuuduses.

Kui bakteritest priid hiired said soolestiku bakterid normaalsetelt hiirtelt, siis hakkasid nad sööma 27% vähem (umbes sama palju, kui normaalne hiir), aga nende keha rasvaprotsent kasvas kahe nädalaga 60%. Kui bakteritest priid hiired said soolestiku bakterid ülekaalulistelt hiirtelt, siis kasvas nende kehakaal veel kaks korda rohkem.

Selle põhjuseks võib olla tõsiasi, et ülekaalulistele omased bakterid aitavad saada toidust enam energiat kui teised bakterid ning põhjustavad seetõttu kergemini kaalu tõusmist.

Kas soolestiku bakterid on järgmine kaalu langetamise saladus?

Kuigi teadlased mõistavad mõningaid üksikasju, kuidas soolestiku bakterid mõjutavad kaalu, ei ole nad suutnud veel välja mõelnud, kuidas neid teadmisi kasutada inimeste kaalu mõjutamiseks.

Kriitiline lahknevus loomadega läbi viidud teadusuuringute ja kliinilise ravi vahel on see, et arstid ei saa siirdada soolestiku baktereid bakteritest priidele inimestele, vaid peaksid alati arvesse võtma juba olemasolevaid baktereid. Bakterite lisamine ei ole kui ravimi manustamine, vaid pigem kui kahjustatud keskkonna taastada püüdmine. Erinevad bakterid võitlevad teineteisega ja seetõttu võivad domineerivamad bakterid hävitada arstide lisatud bakterid. Võimalike kombinatsioonide ehk tulemuste arv on meeletu.

Samuti on keeruline defineerida, milline täpselt peaks soolestiku bakterite n-ö elanikkond olema – kui palju baktereid, millised bakterid ja millises vahekorras. Inimesed, kelle soolestiku bakterite kogum on väiksema mitmekesisusega, on aga tõenäolisemalt rasvunud või kannatavad ülekaalulisusega seotud tõbede all. Kusjuures, teadlased suudavad täpsemini ennustada inimeste kehakaalu nende soolestiku bakterite (90%-line täpsus) kui geenide järgi (58%-line täpsus).

Kuigi temaatika on keeruline, tõestavad läbiviidud uuringud paari tõsiasja. Nimelt, me peaksime järgi mõtlema ennem, kui süüdistame inimesi nende enda kaalus. Meie soolestiku bakterid mõjutavad väga suuresti meie kehakaalu, kuigi pole veel kindel, kuidas neid teadmisi inimeste kasuks rakendada.

Artikkel tõlgitud: https://ideas.ted.com/can-your-biome-make-you-fat/