fbpx

Maohaavand tekib limaskesta kaitsevõime vähenemise ning limaskesta kahjustavate faktorite koostoimel. Kui limaskesta kaitsekiht on kahjustatud, võib tekkida haavand ‒ väikesed pindmised limaskesta haavandid ehk erosioonid või sügav haavand, mis ulatub maoseina/sooleseina sügavamatesse kihtidesse.

Haavand pärast bariaatrilist operatsiooni väikeses maos on krooniline haigus ja risk selle taastekkeks ka pärast edukat ravi on suur. Dr. Kaur soovitab patsientidele, kel haavand on olnud, eriti neile, kellel on tüsistunud verejooksu või lekkega tarvitada haavandi taastekke vältimiseks püsivalt omeprasooli 20 mg päevas. See aga omakorda tähendab, et on suurem risk aneemia tekkeks ning on vaja regulaarselt jälgida B12, ferritiini, hemoglobiini ja folaatide taset veres. Samuti on oluline adekvaatne vitamiinide asendusravi.

Vajadusel tuleb toestada Helicobacter pylori ravi.

Haavandi tekke riskifaktorid

  • Suitsetamine
  • Pidev pikaajaline valuvaigistite nagu ibuprofeen, ketoprofeen ja diklofenak tarvitamine. Valuvaigistite vajaduse korral soovitatakse kasutada magu mittekahjustavaid alternatiive nagu paratsetamool ja Arcoxia. Kui magu kahjustavad valuvaigistid on vältimatult vajalikud tuleb kindlasti samal ajal mao kaitseks võtta omeprasooli 20mgx1. Lühiajaline (alla 1 nädala) või juhuslik valuvaigistite tarvitamine reeglina haavandi riski ei tõsta.
  • Alkoholi tarbimine

Olulised toitumissoovitused on

  • Süüa väiksemaid koguseid ja sagedamini. Väiksemate portsjonite söömine võib kiirendada mao limaskesta paranemist, vähendades maohappe mõju.
  • Päeva jooksul on oluline süüa tasakaalus toitu, mis sisaldab nii valke, süsivesikuid, kiudaineid kui rasvu(sh taimseid rasvu nagu avokaado, seemned, pähklid, oliiviõli). Valku soovitatakse tarbida vahemikus 1,2 g/kg ägedas kuni 1,5 g/kg kohta taastumise faasis. Süsivesikutest soovitatakse vältida disahhariide (sahharoos ehk lauasuhkur, laktoos ehk piimasuhkur, maltoos) nende kiire fermenteerumise tõttu ning toidurasvade puhul vähendada küllastunud rasvhapete (loomsed rasvad) sisaldust.
  • Suurendada limaskesta paranemist toetavate ning põletikku vähendavate toitainete tarbimist.
  • Soovitatakse vähendada menüüs happelisi toite (tsitruselised, tomat jmt), vürtsikaid toite, kohvi, šokolaadi.

Limaskesta paranemist soodustavad toitained on

Tsink – oluline immuunsüsteemi funktsioneerimiseks, antioksüdant ja haavade paranemise toetaja. Allikad: liha, mereannid, piimatooted, muna, seemned, pähklid, kaunviljad (nt kikerherned)

Seleen – võib vähendada tüsistusi ning toetada paranemist, antioksüdant; Allikad: parapähkel (2tk üle päeva), kala, täisteravili. Närimata pähkli tükid võivad tekitada ebamugavustunnet, selleks on soovitatav pähkleid eelnevalt leotada või purustada smuuti sisse.

Vitamiin A, oluline toitaine immuunsuse ja limaskestade jaoks. Allikad: kollased ja oranžid köögiviljad, näiteks: porgand, bataat, kollane paprika; rohelised lehtviljad (lehtsalat, lambasalat, rooma salat, jääsalat jmt). Köögiviljadest imendub A-vit kuumtöödeldud kujul ning kõrval peab olema väike kogus rasvainet.

Vitamiin C. Haavanditega patsientidel on inimuuringutes saadud häid tulemusi C- vitamiini lisanditega. Paremad tulemused saadi, kui kasutati väiksemaid doose pikema aja jooksul. Nt soovitatakse 500 mg/päevas kolm kuud. Lisandite puhul on soovitus kasutada mittehappelist askorbaadi vormi või veel parem, kindlustada suurem C-vitamiini saamine toiduga. C-vitamiini toimet tugevdavad taimepigmendid – flavonoidid. Head C vitamiini allikad on kuumtöötlemata köögiviljad, puuviljad, marjad, lehtviljad.

Põletikuvastased toiduained on:

Oomega -3 lisand või kala (lõhe, makrell, sardiin)
Rohelised ja kollased köögi- ja lehtviljad
Tumedad marjad – lahtise haavandi korral ettevaatlikult
Kreeka pähklid ja mandlid (kreeka pähklite puhul jälgida, et ei oleks rääsunud (efekt vastupidine), mandlid võiks leotada öö läbi vees)
Kanepiseemned (kooritud!), chia seemned
Oliiviõli
Kurkum, kaneel, ingver – lahtise haavandi puhul ettevaatlikult
Maitseürdid ja idandid

Tasakaalustatud toitumist, regulaarset kehalist koormust, suitsetamise ja alkoholi tarbimise piiramist, piisavat magamist öösel ja head stressiga toimetulekut peetakse olulisteks haavandite ennetusel ja ravis.

Allikas:
Vomero, N. D., Colpo, E. (2014). Nutritional Care in peptic ulcer. Brazilian archives of digestive surgery,27(4), 298–302.