fbpx

Laialt on levinud arvamus, et rasvumine on põhjustatud üksnes inimese laiskusest ja olematust tahtejõust.  Tegelikkus on aga palju keerulisem. Rasvumine pole pelgalt elustiiliprobleem, mille lahendamiseks piisab vaid dieedist ja tervisespordist.

Kahtlemata mängivad nii toitumis- kui liikumisharjumised kehakaalu kujunemises mõningast rolli, kuid paljudel juhtudel pole elustiilimuutus piisav, et ülekaalu ja rasvumist ohjeldada. Jagame Saara lugu võitlusest ülekaaluga

Kilod kogunesid hoolimata elukestvast dieeditamisest

Nagu paljudel teistelgi kaalukirurgia patsientidel, algas Saara võitlus liigsete kilodega juba varajases nooruses. „Olen alati kergesti juurde võtnud ning mu elu oli aastaid üks pidev dieeditamine, mis vaheldus stressist tingitud ülesöömishoogudega. Mu kaal käis üles-alla, kuid pikas perspektiivis oli kaalukõver tõusuteel,“ räägib Saara.

Saara ülekaalulisust võimendasid veelgi 3 rasedust ning kilpnäärme alatalitus, kuid viimase tõuke andis fibromüalgia diagnoos, mis põhjustas valusid seljas ja jalgades ning hakkas piirama liikumist. „See oli moment, kus mu kaaluindeks ületas kriitilise piiri ning algas üldfüüsiline allakäik, jagab Saara üht oma elu keerulisimat perioodi.

5 aastat üritas Saara tulemusteta oma kaalu langetada või stabiliseerida, aga fibromüalgiast tulenev valu pärssis aina rohkem liikumist samas kui kehakaal järjest kerkis. 38 eluaastaks saavutas Saara oma tippkaalu 120 kg, mis tema 158cm pikkuse juures andis kehamassiindeksiks 48kg/m2. Võrdluseks: normaalseks kehamassiindeksiks loetaks 19-25 kg/m2 ning üle 40 kg/m2 kehamassiindeksit peavad arstid juba tervisele ohtlikuks ehk haiguslikuks rasvumiseks.

Soome arstide poolt hurjutatud Saara leidis kogenud ja professionaalse arsti Eestist

“Kaalusin põhjalikult läbi kõik operatsiooni plussid ja miinused ja teadvustasin, et operatsiooniga kaasnevad riskid, kuid samamoodi elamist jätkata tundus lootusetu. Muidugi mõistsin, et operatsioon pole võluvits, mis kõik mu terviseprobleemid hoobilt lahendab, kuid oma laste pärast olin valmis tegema mida tahes, et elada kauem, tervemalt ja aktiivsemalt. Mu noorim tütar oli toona ju alles 7 aastane,“ meenutab Saara põhjuseid, miks ta operatsiooni kasuks otsustas.

Et riske võimalikult palju maandada tegi Saara põhjalikku eeltööd, et leida kogenud ja kaalukirurgiale spetsialiseerunud arst.

„Oma üldise terviseseisundi tõttu tahtsin olla veendunud, et isegi kui peaks tekkima operatsiooni käigus või selle järel komplikatsioone, siis olen võimalikult kindlates kätes,“ selgitab Saara otsust tulla operatsioonile Eestisse Dr Kauri juurde.

Dr Ilmar Kaur suurte kogemustega kaalukirurg, kes teeb iga aastaselt rohkem maovähendus operatsioone kui ükski tema kolleegidest Eestis või Soomes. Dr Kaur teostab kõiki tänapäevaseid kaalukirurgilisi operatsioone nagu standard bypass, mini bypass ja sleeve operatsioon. Lisaks sellele on dr Kauril suur kogemus kaalukirurgiliste kordusoperatsioonide alal, mida patsiendid võivad erinevatel põhjustel vajada.

Täna on Saara kolm aastat tagasi tehtud valikuga ülimalt rahul. „Ma olen rahul nii oma tänase kehakaalu kui tervisega üldiselt, samuti kirurgi valikuga. See oli minu jaoks isegi pisut harjumatu, et arst võib olla patsiendi suhtes nii empaatiline ja soe – see andis kindlust ja turvatunnet, mis sellise operatsiooni puhul on emotsionaalselt ülioluline,“ rõhutab Saara. Nimelt hindab Saara professionaalsuse kõrval eeskätt inimlikku mõistvust ja tuge, sest eelnevalt oli ta oma suure kehakaalu tõttu saanud tihti tunda arstide poolset ebasõbralikku ja eelarvamuslikku kohtlemist.

Tänu operatsioonile kadusid üleliigsed kilod, vererõhuprobleemid ja uneapnoe

„Operatsioonijärgne periood võib olla patsiendi jaoks keeruline, kuid minul sujus kõik pigem hästi. Tänaseks saan süüa pea kõiki toite, kuid väikestes annustes ja aeglaselt. See ongi peamine väljakutse, sest aastatega on tekkinud harjumus süüa kiiresti ja palju. Lisaks olen oma igapäevamenüüsse lisanud erinevad proteiinipulbrid ja vajalikud vitamiinid, mis aitavad mul säilitada näiteks raua, ferritiini ja hemoglobiini taset, mis on mul olnud terve elu problemaatilised,“ kirjeldab Saara oma operatsioonijärgset taastumist.

Kuigi fibromüalgiast tingitud kroonilised valud pole tänaseni kadunud, on Saara tänu operatsioonile kaotanud kolmandiku oma kehakaalust. Koos lisakilodega kadusid ka vererõhuprobleemid ja raske uneapnoe. „Tänu operatsioonile austan ja hindan oma keha rohkem kui kunagi varem. Olen tänulik iga hommiku eest, mil ärkan puhanuna ning saan veeta aktiivse päeva oma kolme tütrega. See operatsioon pole minu jaoks mingisugune häbiasi, vaid elumuutev kogemus ja katsumus, mille üle tunnen uhkust,“ leiab Saara pärast aastaid kannatusi ja võitlust rasvumisega.

Saara kogemust kommenteerib kaalukirurg dr. Ilmar Kaur

Saarale teostatud mini-bypass operatsioon on mao mahtu vähendav ja seedetrakti teatud osadest toitu möödajuhtiv operatsioon. Suuresti nagu standard bypass operatsioon, aga selle erinevusega, et kui standard-bypassi puhul lülitatakse seedimisest välja 10% peensoolest, siis mini-bypass operatsiooniga 25-30%. Termin „mini-bypass“ on seetõttu tegelikult eksitav, sest  seedimise ja toitainete imendumise aspektist on just mini-bypass operatsioon oluliselt suurema mõjuga kui standard-bypass või sleeve tüüpi maooperatsioon.

Nagu ilmnes ka Saara puhul, võib mini-bypass operatsiooni järgselt olla probleemiks rauapuudus ja sellest tingitud madal hemoglobiini tase. Seetõttu ei tohi unustada, et ehki tegu on äärmiselt tõhusa kaalulangetusoperatsiooniga, on selle järgselt hädavajalik pikaajaline vitamiinide ja raua lisamanustamine.

Nagu näitas Saara kogemus, on mini-bypass operatsiooni järgne oodatav pikaajaline kaalulangus ligi kolmandik kehakaalust. Seda on pisut enam kui standard bypass ja sleeve tüüpi operatsioonide puhul. Mini-bypass’i suurem efektiivsus avaldub just kõrgema kehamassiindeksi puhul (KMI üle 45kg/m2).

Võrreldes standard bypass operatsiooniga tehakse mini-bypass’i korral 1 sooleühendus ehk anastomoos vähem ning seetõttu väheneb tüsistuste, nagu näiteks seesmiste songade ja soolesulguse risk, samuti esineb operatsioonijärgselt vähem kõhuvalu episoode.

Faktid – mida tuleks teada kaalukirurgiast?

  • Rasvumine pole kosmeetiline probleem, vaid krooniline haigus, mille sümptomid aja jooksul sagenevad ja süvenevad. Kaalukirurgia ei kuulu iluoperatsioonide hulka, vaid selle eesmärk on inimese elukvaliteedi ja tervise parandamine ning eluea pikendamine;
  • Opereeritakse patsiente, kelle kehamassiindeks on üle 35kg/m2. Rasvumisega kaasuvate haiguste korral alates kehamassiindeksist 30 kg/m2;
  • Pikaajalised uuringud on näitanud, et mitte-kirurgiliste meetoditega (dieet, kehaline aktiivsus, elustiil, nõustamine) on rasvumise korral võimalik kaotada ca kehakaalust umbes 5%, kirurgilise raviga aga 25%-30%.
  • Kaalukirurgiaga saavutatava kaalukaotuse tulemusel leevenduvad mitmed rasvumisega otseselt seotud haigused, sealhulgas II tüübi diabeet, uneapnoe, kõrgvererõhutõbi, düslipideemia, südamepuudulikkus, liigesehaigused, polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS  jne). Samuti kahaneb operatsiooni tulemusel risk haigestuda neisse tulevikus.
  • Tänapäevane kirurgia on turvaline.  Tõsiste komplikatsioonide risk kaalukirurgias on 1,5-2%.

Kokkuvõttes on kaasaegne kaalukirurgia tõhus ja turvaline ravi rasvumise vastu, mis võib märkimisväärselt parandada elukvaliteeti ja pikendada eluiga!