Käsitleme selles artiklis maovähendusoperatsioonidega seotud eelarvamusi ning müüte ja vaatame, kas need on põhjendatud või mitte.
- MÜÜT nr 1 – Maovähendus on kergema vastupanu teed minek või „lihtne väljapääs“ nendele, kes ei viitsi end kätte võtta – teha trenni ja vähem süüa. Ülekaal on paljude arvates tahtejõuetuse näitaja.
Kaalukirurgia on tõhusaks tööriistaks neile, kes soovivad seda kasutada. Võib jääda mulje, et tegemist on lihtsa väljapääsuga olukorrast, millega hakkama saamiseks piisab “vähem söömisest” ja “rohkem liikumisest” koos enese “kokku võtmisega”. Sellist kasutut ja sildistavat suhtumist kohtame nii oma igapäevaste kaaslaste kui meedikute seas. Rasvumine ei ole iseloomuviga ega teadlik valik. Muuseas pole üldjuhul teadlik valik ka normaalkaal. Me lihtsalt ei ole samasugused. Sama keskkond, sama elustiil ja täiesti erinevad kehakaalud. Pole kahtlust, et ülekaaluliste inimeste suurimate soovide hulka kuulub kaalulangus. Ometi on selle soovi ellu viimine ilma vajalike tööriistade või vahenditeta äärmiselt keeruline, tahtmisest ja motivatsioonist üksi ei aita. Toon ühe lihtsa võrdluse. Käsitsi puude lõhkumine on esmapilgul lihtne ja kõigile jõukohane töö. Piisab vaid tahtmisest, pealehakkamisest, soovist … ja ometi jääme hätta kui puudub vajalik tööriist, näiteks kirves. Teisalt, ilma inimese pealehakkamise ja tööta kirves üksi puid ei lõhu. Kaalukirurgia on (käsi)tööriist, mis võimaldab teoks teha selle, mida üksi toitumise ja liikumisega ei suudeta. Tegu pole lihtsa väljapääsuga, inimese panuse ja tööta kirurgia ei toimi. Kui need aga olemas on, siis anname väga paljudele võimaluse kroonida oma aastaid ja aastakümneid kestvad pingutused viimaks ometi soovitud kaalulangusega. Kokkuvõttes on kaalukirurgia vahend, millega töötab inimene ise. Meie missioon Kaalukirurgia Keskuses on anda see üle võimalikult kvaliteetsena ning õpetada patsiendid seda iseseisvalt kasutama.
- MÜÜT nr 2 – Maovähenduslõikusele pääseb alates 100st kilost.
FAKT: Kaalukirurgia näidustused ei tulene ainult kaalunumbrist. Lähtutakse kehamassiindeksist ehk KMI (kg/m²), terviseriskidest ja kaasuvatest haigustest.
Rahvusvahelised ravijuhised soovitavad rasvumise kirurgilist ravi kaaluda kui kehamassiindeks on üle 30kg/m2.
KMI arvutatakse valemiga: kaal (kg) / pikkus (m)². Sama 100 kg võib tähendada väga erinevat KMI-d: näiteks 160 cm pikkusel inimesel on KMI umbes 39, samal ajal 190 cm pikkusel inimesel umbes 28. Seega “100 kg reegel” ei kirjelda tegelikku terviseriski ega näidustust operatsiooniks.
Näiteks 168 cm ja 85 kg inimese KMI on 30kg/m2. Sellise KMI juures võib kaalukirurgia olla igati näidustatud. Patsiendid algse kehamassiindeksiga vahemikus 30-35 saavutavad muuseseas suure tõenäosusega oma ideaalkaalu ehk KMI 20-25kg/m2.
- MÜÜT nr 3 – Tegemist on ohtliku kirurgilise sekkumisega, mille järel ilmnevad tõsised terviseprobleemid.
FAKT: Maovähendusoperatsioon ei ole ohtlikum kui mitmed muud sageli tehtavad lõikused nagu pimesoole või sapipõie eemaldamine. Kaasajal on operatsioonidega seotud suremus väga madal, vahemikus 0,03–0,1%. Eestis on aastatel 2019-2024 tehtud ligi 5000 kaalukirurgilist operatsiooni ja nendega seoses ei ole ühtegi vahetut operatsioonijärgset surmajuhtumit registreeritud.
Pikaajalisi kõrvaltoimeid ja tüsistusi võib muidugi esineda. Näiteks mikrotoitainete või vitamiinide deftsiit, mis võib põhjustada väsimust, aneemiat, luu- ja lihasmassi kaotust, juuste väljalangemist, hammaste lagunemist ning muid probleeme. Neid saab ennetada (ja vajadusel ravida) sobiliku toitumise ja toidulisandite-multivitamiinide kasutamisega. Toitumisterapeudi roll kaalukirurgilise patsiendi teekonnal on ülioluline ning just tema on see, kes patsienti pikaajaliselt juhendab ja toetab, aitab jõuda sobivate toiduvalikuteni ning toidulisanditeni. Kaalukirurgia Keskuses peame me toitumis- ja eluviisinõustamist ülioluliseks: meie meeskonnas on kaks kirurgi ja viis toitumisterapeuti.
Regulaarne vereanalüüside tegemine (algul tihedamini, hiljem 1 kord aastas) võimaldab vitamiinide-mikrotoitainete taset hinnata ja juhtida. Toitainete puudusest tingitud terviseprobleemid tekivad reeglina neil patsientidel, kes antud soovitustest kinni ei pea.
Ehki ükski operatsioon ei ole 100% riskivaba on rasvumisest põhjustatud haigused oluliselt ohtlikumad. Näiteks võib tuua 2. tüüpi diabeedi, kõrgvererõhktõve, oneapnoe, südamehaigused, vähkkasvajate kõrgema riski ja palju muud. Maovähendusoperatsioon aitab nende haiguste olulise põhjustaja – rasvumise – kõrvaldada lisades sellega eluaastaid ja parandades elukvaliteeti.
- MÜÜT nr 4 – Peale maovähendusoperatsiooni ei saa enam kunagi normaalset toitu süüa.
FAKT: Toitumine peale operatsiooni muutub, kuid pigem paremuse poole. See peab olema mitmekülgne, aktsendiga valgurikastel toitudel ja järgides tervisliku toitumise soovitusi. Toite, mis oleks täiesti välistatud ei ole ja piir lubatu ja mittesoovitatu vahel sõltub pigem kogustest.
Tõsi on see, et sageli muutub peamle operatsiooni nii lõhna- kui maitsemeel ning sellega koos toidueelistused. Mõned endused lemmikud muutuvad vastumeelseks ja tekivad uued. Osad patsiendid ei talu peale operatsiooni laktoosi ja eelistavad laktoosivabu piima. Dumping sündroom võib magusa (ja muude kiirete süsivesikute) söömise teha ebamugavaks ja patsiendid vähendavad nende tarbimist, mis aitab kaasa kaalulangusele. Alkoholi võib harva ja väikestes kogustes tarbida. Joove tekib kiiremini ja varasemaga võrreldes väiksemast alkoholi kogusest ning püsib kauem. Gaseeritud joogid peale operatsiooni pole ohtlikud, aga gaasidest põhjustatud ebameeldiva tunde tõttu enamus patsientidest loobub nendest.
Esimese paari nädala jooksul peale operatsiooni peab toit olema püreeritud ja kogused mõõdetud, seejärel jätkatakse tahkema toiduga ning kogused kasvavad järk-järgult. Aasta-poolteist peale operatsiooni söövad patsiendid ca 75% sellest, mida söödi enne operatsiooni, see on piisav, et selleks ajaks saavutatud kaalulangust hoida. Tahke toidu portsjoni suurus sel ajal ja edaspidi on 200-300 grammi. Kiiresti süüa ei saa ning ühe toidukorra jaoks peab planeerima vähemalt 15 minutit. Söögikordade arv päevas ei tohiks olla väiksem kui kolm. Operatsiooni eesmärk on muuta toitumisharjumusi ja toidueelistusi.
- MÜÜT nr 5 – Paljudest maovähendusoperatsiooni läbinud patsientidest saavad alkohoolikud
FAKT: Uuringud näitavad tõesti, et maost möödajuhtiv ehk gastric bypass operatsioon tõstab alkoholismi riski. Teiste operatsioonide puhul on risk väiksem. Riskifaktoriks on eelnev igapäevane alkoholi tarvitamine, suitsetamine, noor iga ja meessugu. Enamikul operatsiooni järgselt alkoholi kuritarvitavatest patsientidest, esines alkoholi liigtarbimist ka enne operatsiooni.
Kuna alkohol imendub eeskätt peensooles, kuhu ta peale bypass operatsiooni praktiliselt kohe peale allaneelamist satub siis hõlbustub ka selle imendumine. Võrreldes operatsiooni eelse ajaga tekib sama alkoholikoguse korral joove palju kiiremini, on tugevam ja püsib kauem. Seetõttu soovitatakse maovähendusoperatsiooni läbinud patsientidel olla alkoholi tarbides ettevaatlik ja pidada meeles järgmisi punkte.
- Kiire kaalulanguse perioodil soovitame alkohoolseid jooke vältida.
- Isegi väike kogus alkoholi võib põhjustada joobeseisundit.
- Endale tuleb tunnistada, kui alkoholitarbimine on muutunud probleemiks.
- MÜÜT nr 6 – Kogu kaal tuleb aastatega ikkagi tagasi.
FAKT: Nii Eestis kui teistes riikides läbi viidud uuringute põhjal võib öelda, et keskmine patsient elab nii 10, 15 kui 20 aastat peale operatsiooni hästi, säilitades märkimisväärse kaalukaotuse (keskmiselt -25% operatsioonieelsest kaalust). Vaadates konkreetsete patsientide ravitulemusi näeme, et 10-15% neist on saavutanud ja hoiavad oma ideaalkaalu. Teiselt poolt umbes 4-5 % patsientidest on 10 aasta jooksul kaalus juurde võtnud operatsioonieelse kaaluni (või enamgi). Ülejäänud patsiendid asetuvad oma kaaluga nende kahe äärmuse vahele.
Allikad:
ASMBS/IFSO (2022). 2022 American Society for Metabolic and Bariatric Surgery and International Federation for the Surgery of Obesity and Metabolic Disorders: Indications for Metabolic and Bariatric Surgery.
https://asmbs.org/wp-content/uploads/2023/09/ASMBS-IFSO-Guidelines-2022-PIIS1550728922006414.pdf
NICE (2025). Overweight and obesity management (NG246) – Medicines and surgery (bariatric surgery criteria).
https://www.nice.org.uk/guidance/ng246/chapter/Medicines-and-surgery
Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK). Bariatric surgery – who is it suitable for? (BMI ≥40 või kaasuvate haigustega ≥35).
https://www.itk.ee/en/patient/clinics/surgery-clinic/centre-general-and-oncological-surgery/bariatric-surgery
Long-term study of bariatric surgery for Obesity: LABS – NIDDK (no date). National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases.
https://www.niddk.nih.gov/about-niddk/research-areas/obesity/longitudinal-assessment-bariatric-surgery
Rosenbaum, M., & Leibel, R. L. (2010). Metabolic Adaptation to Weight Loss and Its Implications for Obesity. The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism, 95(11), 4823–4827. doi:10.1210/jc.2010-1378
Falkenhain, K. et al. (2024). Energy expenditure, metabolic adaptation, physical activity and energy intake following weight loss: comparison between bariatric surgery and low-calorie diet. European Journal of Clinical Nutrition.
https://www.nature.com/articles/s41430-024-01523-8
Robertson, A. G. N. et al. (2021). Perioperative mortality in bariatric surgery: meta-analysis.
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34297806/
Maciejewski, M. L. et al. (2016). Bariatric Surgery and Long-term Durability of Weight Loss. JAMA Surgery.
https://jamanetwork.com/journals/jamasurgery/fullarticle/2546331
King, W. C., Chen, J. Y., Mitchell, J. E., Kalarchian, M. A., Steffen, K. J., Engel, S. G., & Courcoulas, A. P. (2017). Prevalence of Alcohol Use Disorders Before and After Bariatric Surgery. JAMA, 317(7), 687–689. doi:10.1001/jama.2017.0080
Kenkre, J. S. et al. (2024). Alcohol Misuse post Metabolic and Bariatric Surgery. Current Obesity Reports.
https://link.springer.com/article/10.1007/s13679-024-00577-w
Sjöström, L. (2013). Review of the key results from the Swedish Obese Subjects (SOS) trial – a prospective controlled intervention study of bariatric surgery. Journal of Internal Medicine, 273(3), 219–234. doi:10.1111/joim.12012
Adams, T. D. et al. (2012). Health benefits of gastric bypass surgery after 6 years. JAMA, 308(11), 1122–1131. doi:10.1001/jama.2012.14512
