Olen oma 25 eluaasta jooksul pidanud hulgaliselt erinevaid dieete. Mäletan oma esimest dieeti hästi, olin tol ajal kõigest kümneaastane.
Tegu oli pigem nälgimisega, närisin porgandit ja sõin vaid salatit. Mida aeg edasi, seda enam hakkasin erinevaid toitumiskavasid tellima ja oma toitumist jälgima, kuid püsivat tulemust ei saavutanud ma kunagi. Kõik dieedid ja toitumiskavad toimisid vaid mingi hetkeni, kuni kilod kolinal tagasi tulid. See tõi kaasa palju ebakindlust, negatiivseid kommentaare; jõudu-jaksu pole mul kunagi õieti olnudki. Ma ei ole nautinud aktiivseid tegevusi, kuna kehakaal on olnud seejuures tüliks. Unistasin alati end oma kehas hästi tunda!
Kui jäin last ootama, siis tõusis kaalunumber veelgi. Olgugi et peale sünnitust püüdsin olla liikuv ja jälgida, mida söön – kaalunumber oli ikka pea 100 kilo. Teise rasedusega kaasnesid lisaks kilodele ka rasedusaegne diabeet, kilpnäärme probleemid, kõrvetised, vererõhu probleemid. Ka arstid olid murelikud, manitsedes mind ikka rohkem liikuma ning hoolega jälgima, mida söön. Tihti ülekaalu ja rasedusega kaasuvad haigused peale rasedust kaovad, minul ikkagi jäid need hädad püsima – kuna kaalu oli liiga palju. Mu kehakaal küündis peale rasedusi püsivalt 103 kg-ni.
See oli minu jaoks aeg, kus tuli tunnistada, et ma ise kaalulangetamisega hakkama ei saa – oli aeg otsida abi! Uurisin põhjalikult Kaalukirurgia Keskuse kodulehte, lugesin tagasisidesid ja ühel kenal varakevadisel kevadpäeval olingi dr Kauri konsultatsioonil. Kohtumine oli soe ja meeldiv. Sedavõrd arusaadavalt selgitati mulle, mida operatsioon endast kujutab, kuidas see läbi viiakse, milline on mu kaalu tulevikuprognoos, toitumine, et see lõi mu pildi selgeks ning olin otsustanud: lähen operatsioonile!
Ma julgustan kõiki, kes alles operatsiooni kaaluvad – kodulehel olev info on üks asi, aga silmast silma vestlus on hoopis midagi muud. Minge oma kirurgiga vestlema ja usaldage spetsialiste, kui mõte maovähendusoperatsioonist teil peas mõlgub! Minu kontakt Kaalukirurgia Keskuse meeskonnaga on olnud ülimalt meeldiv ja soe alates esimesest hetkest!
Mäletan küll, et oma operatsioonipäeval operatsioonituppa kõndides lubasin plehku panna, sest pisike hirm elas minus siiski! Usaldasin õdesid ja kirurgi, aga sellegipoolest – väike hirm käib suure muutuse juurde! Õde, kes mind saatis, julgustas mind ja õige pea ma juba magasin. Operatsioon ja taastumine läksid hästi, muresid ei olnud.